Võlgnevuste sissenõudmine

Võlgade kohtuväline menetlus


Kohtuväliselt hindame võlgnevuse sissenõudmist mõjutavaid juriidilisi ja majanduslikke tegureid ning leiame Teile sobivaima ja kiireima tee nõude lahendamiseks. Samuti hindame esitatud dokumentide (kviitungid, lepingud, kirjavahetus jmt) alusel Teie nõude perspektiivikust. Seejärel on mõistlik ja otstarbekas alustada võlgnikuga dialoogi võimaliku kokkuleppele sõlmimise eesmärgil.

Kohtumenetlus


Kui kohtuväline sissenõudmine ei anna tulemust või saavutatud kokkulepet ei täideta nõuetekohaselt, siis soovitame algatada võlanõude kohtulikku sissenõudmist. Võimalused kohtusse pöördumiseks on kas läbi maksekäsu kiirmenetluse, hagimenetluse või pankrotiavalduse esitamise teel.

  1. Maksekäsu kiirmenetlus
    Maksekäsu kiirmenetlus võimaldab võlausaldajal hagimenetlusest kiiremini, väiksema tõendamiskoormuse ja väiksemate kulutustega saada täitedokument (maksekäsk). Maksekäsu kiirmenetluses esitatav nõue tervikuna (põhinõue, viivis, leppetrahv) ei tohi ületada 6400 eurot ning kõrvalnõuded (nt intressid ja viivised) ei tohi ületada põhinõuet. Maksekäsu kiirmenetluses ei saa nõuda mittevaralise kahju (näiteks au teotamine) hüvitamist. Samuti ei ole mõistlik esitada nõuet, siis kui see on vaidlustatud.
  2. Hagimenetlus
    Esitame Kliendi nimel kohtusse hagiavalduse. Hagiavaldus on tsiviilkohtule seaduses ettenähtud korras esitatav kirjalik dokument, milles avalduse esitaja annab kohtule teada, kes ja kuidas tema õigusi või vabadusi on rikkunud ja mida ta kohtult nõuab. Hagiavaldus tuleb esitada, kui:
    • Võlanõue on üle 6400 euro;
    • Võlgnik on kohtuvälise menetluse käigus nõude vaidlustanud ning Klient soovib sellest hoolimata pöörduda kohtusse oma võlgnevuse kättesaamiseks;
    • Võlgnik on maksekäsu kiirmenetluses makseettepanekule õigeaegselt reageerinud, nõude vaidlustanud ning Klient soovib, et juhtum jätkuks edasi hagimenetluses.
  3. Pankrotimenetlus
    Esitame Kliendi nimel kohtusse võlgniku vastu pankrotiavalduse. Pankrotimenetlus on üks võimalikest viisidest, mille abil saab survestada võlgnikku võlga tagasi maksma või andma isiklikke käendusi. Kui võlgnik aga menetluse käigus nõuet ei rahulda ja kohtu hinnangul on selleks piisav alus, siis menetluse lõpuks kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Pankrot on võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus ning menetlusega tegeleb edasi siis juba pankrotihaldur. Pankrotihaldur on kohtu usaldusisik, kes kontrollib maksejõuetu võlgniku majandustegevust, valitseb pankrotivara ja kaitseb kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve. Esindame Kliendi huve suheldes pankrotihalduriga ning Kliendi soovil koostame nõudeavaldusi pankrotimenetluses.

Täitemenetlus


Täitemenetlus toimub jõustunud kohtulahendi alusel. Täitemenetluse ülesandeks on sundida võlgnikku sooritama seda, mida ta vabatahtlikult teha ei taha. Kliendi soovil esitame avalduse täitemenetluse algatamiseks kohtutäiturile ning esindame tema huve hilisemas täitemenetluses.